neljapäev, 18. detsember 2008

Valm Karu

Kord jalutas karu, kõht tühi tal.
Istus metsas vaikselt, kuid kõik kuulsid korinat.
Linnud lendasid, hiired jooksid, karu kuulis sabinat,
Kõht tal korises, pea ka valutas.
Kõht tal juba valutas.

Varsti märkas, mesilane!
OH õnne, lusti ja õnnistust,
karu kargas kui pöörane,
teadis ta ju et, mesilane võrdub mesi!
Jõudis ta siis pesani, nägi neid ta ootamas,
oh valu ja häda nüüd, nad olid kuulnud ta korinat.
Ajasid nad teda taga, kui äkki karu otsustas:
Kõht tal tühi on, ja peab vastu astuma.
jäigi karu seisma seal, vaatas hirmsa pilguga,
mesilased kohkusid ja pagesid metsa nad.
Ohl usti ilu ja pillerkaart, karu oli peasa juures,
käpp oli uksest seeski juba, kui äkki tulid mesilased.
Oh kiunumist ja karjumist, karu põgenes kui jänes.

Loo moraal: Palju tahad, vähe saad.

Valmi küsimused

1. Missugune on valmis "Pärdik ja Prillid" esitatud sündmus ja loo moraal?
Pärdik avastab end vananemast ja nägemist kaotamas. Moraal: kaua sõuad, kaugele jõuad, ehk kui pärdik oleks õigeid prille proovind oleks kõik korras olnud.
2. Miks Pärdik ja Prillid on lause keskelgi suure tähega?
Sest see on valmi nimi.
3. Missugust inimest kehastab Pärdik?
Õksikut, vihast väikest tegelast.
4. Too ka ise mõni näide, kus võhikluse tõttu on kasulik asi lõhutud või tema tähendust halvustatud?

5. Missuguseid inimloomuse omadusi võiksid kehastada järgmised loomad:
rebane, hunt, karu, tiiger, eesel, lammas, jänes.
rebana-kavalust
hunt-julgust
karu-laiskust
tiiger-tugevust
eesel-lollust
lammas-hajameelset
jänes-arglikku

Valm

Kord märkas Pärdik, käes tal vanadusepäevad,
et tema silmad nõrgalt seletavad.
Kui eks ka selles hädas abi leida või,
ta oli kuulnud; ja kes teab kust saab
peotäie Prille. Keerutab neid nii ja naa,
küll klaase koputab ja aistest kakub,
kord jälle nuusutab, siis puudutab,
pealaele upitab, seab käpalabale –
kuid abi neist ei saa.
"Ptüi, räps!" ta kirub: "Loll vaid olin ma,
et jäingi inimeste loba uskuma;
ei nende narrimistel ole mingit äärt,
ja kasu Prillidest ei midagi!"
Ning Pärdik nüüd kui kättemaksu ihas
ja pühas mošees
kõik Prillid vastu kivi puruks pillub,
et ümberringi lendavad vaid linnud.

*
Ei nõnda talita vaid ahvisugu,
ka inimestega on tihti sama jama,
et totter võhiklus kõik heagi halvaks teeb.
Ja hullem veel, kui võhikul ka võimust:
siis, teadagi, ei aita ainult julgus,
vaid vaata aga,
kuis püha lihtsameelsus vihast keeb
ja kallist asjast – sodi taga.

reede, 5. detsember 2008

"Ihnus" Aisopos

Moraal: Raha niisama pole vaja vaid raha kasutada õigetel eesmärkidel vaja.

Jänes vs Kilpkonn

Loo moraal: Tasa sõuad, kaugele jõuad.
Sündmus: Jänes kekeutas kilpkonna ees, et see nii aeglaselt liigub. Lõpuks oli kilpkonnal paras tüdimus sellest ja kutsus jänese võidujooksule. Loo alguses Jänes jõudis ette kilpkonnast lollitas natuke ja puhkas natukese aja pärast jänes ärkas ülesse ja nägi, et ta oli kipkonnale kaotanud.

kolmapäev, 3. detsember 2008

Jürgen on enamasti tubil poiss. Talle meeldib üleliia sõpradega väljas käija, aga sellest pole kellegil eriti midagi. Vahest on Jürgen suutnud ka väga suuri lollusi teha. Jürgenile meeldib samas ka veidi paipoissi mängida. Üsna tihti võib leida Jürgenit trennis. Nimelt ta harrastab korvpalli ning tal on kodus rohkesti medaleid.

pühapäev, 30. november 2008

neljapäev, 20. november 2008

Romaan

1.
Romaan on: värsivormis, proosavormis, probleemirohkus, arvukas tegelaskond, keerukas sündmustik, pika ajavahemiku kujutamine.

2.
Romaanil on alati jutustav sisu. See on ka kirjutatud proosavormis. Tihti on romaand mitmeplaanilise tegevustikuga ,probleemirohked ja välja toodud ka keerukas sündmuste käik. Tavaliselt on romaanis arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine.




3. Romaan muutus valitsevaks žanriks 18.-19. saj.
Arenguromaanid kujutavad tegelase elu eri etappe.
Juhtumusromaanid koosnevad omavahel liidetud sündmuste (juhtumuste, seikluste) kirjeldustest. Mitme köiteliseks romaanisarjadeks nimetatakse romaane, millel on olnud rohkem, kui üks osa. Olen lugenud Seiklusromaani.

4.

A.H Tammsaare, oli kuulus eesti romaani kirjanik. "Tõde ja Õigus", "Põrgupõhja uus vanapagan", "Kõrboja Peremees"

E. Vilde oli eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. "Mahtra Sõda", "Raudsed Käed", "Prohvet Manlsvet"

esmaspäev, 17. november 2008

Viisimäärus

Neljapäeva õhtul jalutas aegamisi üks vanaproua, kelle nimeks oli Ljudmilla Kadrioru pargis. Ta jalutas aeglaselt presidendi lossist mööda ning ta kõmpis valvurites märkamatult mööda. Edasi jalutas ta tasapisi KUMU poole. Kui ta KUMU juurde seisma jäi nägi ta seal ripakil olevat 5 kroonist. Ta vaata umbusklikult ringi, kuni märkas ühte noormeest, kes sealt mööda jalutas. Tal oli suusõnal küsimus: " kas see kuulub teile?". Kuid äkitselt otsustas ta ümber ja lippas vilksamisi 5 kroonise juurde ning võttis selle hädavaevu endale. Ta tõusis püsti ja vaatas avasui ringi ning märkas paari, kes jalutas käsikäes ringi. Ljudmilla vaatas neid edasi ja hakkas nende poole liikuma, samal ajal vaadates paari altkulmu. Tädike jalutas edasi kobamisi otsides taskurätikut ning ta isegi ei tundnud kui see 5 kroonine tal taskust välja kukkus. Tädi ligistikku jalutas üks vanamees. Kes vaatas teda vilksamisi umbuskliku pilguga ja jätkas oma rännakut ülesmäge.

reede, 14. november 2008

Maailma kõige kuulsamad eeposed



  • "Ilias", vanakreeka, e.m.a
  • "Odüsseia",vanakreeka, e.m.a
  • "Gilgameš", sumerid, e.m.a
  • "Beowulf", anglosaksid, 8. saj.
  • "Kangelane tiigrinahas", Gruusia, 12. saj.
  • "Nibelungide laul", Saksa, 13. saj.
  • "Kalevla" Soome, 19. saj.
  • "Kalevipoeg" Eesti, 19. saj.
  • "Peko", Setu(Eesti), 20. saj.
  • "Kuldmamma", Eesti, 21. saj.
info



http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Beowulf.firstpage.jpeg

esmaspäev, 10. november 2008


Kohamääruse näited: Ma lähen kohvikusse.(kuhu?)
Sa oled restoranis. (kus?)
Ta tuleb tivolist. (kust?)
Hulgamäärus: Ta on käinud tivolis kolm korda sel aastal .(mitu korda?)
Viisimäärus: Ma läksin kinno bussiga. (kuidas?)
Ajamäärus: Nad käisid eile poes. (millal?)

esmaspäev, 3. november 2008

Gooti kirja tõlkimine.


Autor:Johann Voldemar Jansen
Aeg:1857-1885 1 väljaanne trükiti 5. juunil 1857
Koht:Pärnumaa
Lehe nimi: Perno Postimees e näddalileht

Tere, armas Eesti rahvas!
Mina, Pärnu postimees,
Kuulutan olen valmis.
Kõik, mis sünnib ilma sees,
annan teada sulle sest.
Et ka linna rahvas teaks
Kuidas teil maailma maad
elavad ja tegutsevad.

reede, 24. oktoober 2008


Sain blogi nn. uue looki valmis! Kena ju!

TRT|S|NorthSideEst

Blogi saab uue välimuse.

Muudan Blogi välimust.

TRT|S|NorthSideEst

Sissekanne


Täna katsetama ajaveebi!

TRT|S|NorthSideEst