Viisimäärus

Neljapäeva õhtul jalutas aegamisi üks vanaproua, kelle nimeks oli Ljudmilla Kadrioru pargis. Ta jalutas aeglaselt presidendi lossist mööda ning ta kõmpis valvurites märkamatult mööda. Edasi jalutas ta tasapisi KUMU poole. Kui ta KUMU juurde seisma jäi nägi ta seal ripakil olevat 5 kroonist. Ta vaata umbusklikult ringi, kuni märkas ühte noormeest, kes sealt mööda jalutas. Tal oli suusõnal küsimus: " kas see kuulub teile?". Kuid äkitselt otsustas ta ümber ja lippas vilksamisi 5 kroonise juurde ning võttis selle hädavaevu endale. Ta tõusis püsti ja vaatas avasui ringi ning märkas paari, kes jalutas käsikäes ringi. Ljudmilla vaatas neid edasi ja hakkas nende poole liikuma, samal ajal vaadates paari altkulmu. Tädike jalutas edasi kobamisi otsides taskurätikut ning ta isegi ei tundnud kui see 5 kroonine tal taskust välja kukkus. Tädi ligistikku jalutas üks vanamees. Kes vaatas teda vilksamisi umbuskliku pilguga ja jätkas oma rännakut ülesmäge.